Panama lugu ühena maailma märkimisväärsematest maksuparadiisidest sai alguse juba 1919. aastal. Nagu tihtipeale, oli siingi alguses mängus alkohol – ning lõpuks narkootikumid.

Viis aastat varem, aastal 1915, oli Panamas avatud laevaliiklusele Panama kanal. See ühendas Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga ja lühendas ning kergendas dramaatiliselt teekonda, mille laevad pidid läbima teel ühest ookeanist teise. Kanalist sai riigi majanduse alustala ning see andis Panamale üleilmses laevanduses olulise positsiooni.

Panama hakkas 1919. aastal välismaiseid laevu oma lipu alla registreerima. Norra majandusuuringute instituudi SNF-i mõne aasta tagune uuring osutab, et esimeste lipuvahetajate hulgas oli USA naftakontsern Standard Oil, kelle eesmärk oli puigelda kõrvale Ühendriikide maksu- ja muudest seadustest.

Standard Oilile järgnes hulk teisi Põhja-Ameerika reederfirmasid. Kusjuures üks põhjus Panama lipu alla minekuks oli Panama liberaalne alkoholipolitiika – samal ajal kui USA-s valitses kuiv seadus, võisid miniriigi lipu all seilavad laevad lõbureisidel alkoholi müüa. Laevafirmadele järgnes finantssektor ehk pangad ja börsimaaklerid ning õigusbürood.

SNF-i kohaselt aitasid Wall Streeti finantsfirmad luua Panamasse üliliberaalse seadusandluse, mille kohaselt oli kellel tahes võimalik asutada Panamasse maksuvaba firma, mille omanike kohta kohalikud võimud eriti küsimusi ei esitanud.