Panama oli üks Hispaanlaste koloniaalmaid, nii on viimase 500 aasta jooksul Kolumbuse retkest ja Ameerika avastamisest alates sealset kultuuri mõjutanud. 

Panama rahaühik ja riigi populaarseim õlu (aga ka linnaosad, tänavad jm) on saanud nime ühe Hispaania austatud konkistadoori Vasco Núñez de Balboa järgi. Seda ka asja eest - Balboa on esimene eurooplane, kes jõudis Vaikse ookeani idarannikule. See oli esimene samm mõistmaks, et Ameerika on omaette manner. 

16. sajandil olid hispaanlased äsja Ameerikat avastamas. Täpsemini öeldes olid nad just Euroopas Ameerika idarannikule jõudnud ja elasid endiselt eksikujutluses, et nad on jõudnud Indiasse. Ei teatud midagi Ameerikast ega ka sellest, et teispool vastavastatud mannert laiub suur ookean. 

Balboa rajas Panamale Santa Maria linna ja jäi sinna elama, tõestades, et on hea juht ja võitis kiirelt kohalike poolehoiu. Just põlisasukad rääkisid talle, et kui minna mitu päeva läbi džungli otse lääne poole, peaks välja jõudma uue mere äärde. "Uudishimu oli konkistadooridel kaasa sündinud. Balboa otsutas, et maksku mis maksab - tema uurib välja, mis merest kohalikud räägivad," jutustas Relve. Uudistama ja seiklema ajendas konkistadoore enamasti silme ees helklev kullasära, sest kuulu järgi pidi põlismetsades rikkalikult kulda leiduma. 

1. septembril 1513 alustas Balboa hästivarustatud 190-st mehest koosneva sõjasalgaga ekspeditsiooni Panama läänekaldale. Minek oli aga karm, sest ka kohalikud teejuhid ei teadnud alati, kuhu läbi metsiku looduse ja üle mägise maa kulgevad rajad viisid. Üsna pea seisis Balboa salk vastamisi indiaanihõimudega, kes rännumeestesse just kuigi sõbralikult ei suhtunud. Hispaanlaste musketite vastu aga kiviaegsed odad-kirved ei saanud ja nii rühkiski Balboa meeskond nädalate viisi tõotatud veemasside suunas.